Autotranspordi ja Maanteede Ministri käskkirjaga nr 596 25. detsembrist 1974 nimetati seoses teede jooksva remondi ülesannete saamisega Teedeehituse Valitsus nr 2 alates 1. jaanuarist 1975 Teede Remondi ja Ehituse Valitsuseks nr 2 (TREV-2).
Seoses Jüri Riimaa saamisega uueks juhatajaks 1973. aastal algas ettevõtte juhtimises uus etapp. J. Riimaa ametisoleku aega jäi Tallinna ringtee väljaehitamine ning nn olümpiaprojekt.
1970ndate alguseks asusid kõik TEV-2 11 tootmishoonet Lagedil:
Peale selle asus Lagedil 16-korteriga elumaja nr 1 (1964, üldpind 636 m2) ning majad nr 2 ja nr 3 (1965 ja 1969), joogivee pumbamaja (1965), majandushoone, mida kasutati ühiselamuna, ja puukuurid (1972). 1972. aastal võttis TEV-2 ekspluatatsiooni Änni (5,56 ha), Raudoja (38,47 ha) ja Tammemäe (14,52 ha) karjäärid.
Tehnoloogilises plaanis kiiresti arenev ettevõte vajas siiski kaasaegsematele nõuetele vastava tootmisbaasi väljaehitamist. 1966. aastal viidi ettevõte üle II kategooriasse, mis mõnede struktuurimuutuste kõrval tõotas paremaid perspektiive ka edasiseks sisuliseks arenguks. Üheks reaalseks väljundiks sai ka plaan asutuse uue keskuse väljaehitamiseks Vana-Pääskülas. Keskuse väljaehitamist otsustati alustada 1968. aastal.
1973. aastal koostas RPI Eesti Tööstusprojekt Pärnu mnt 463 tootmisbaasi I ehitusjärjekorra projekti. Algas TREV-2 tootmisbaasi väljaehitamine.
1978. aasta kevadel kolis administratsioon Tulika tänava kitsastest oludest uude, Vana-Pääskülas valminud hoonesse. Sellest ajast alates on TREV-2 peakontori asukoht jäänud samasse paika.
1979. aastal koostas Projekteerimise Instituut EKE Projekt TREV-2 Pääsküla tootmisbaasi II ehitusjärjekorra planeerimisskeemi ja insenerikorpuse tehnilise projekti.
1966-1967 Nõmme-Haabersti tee rekonstrueerimine.
1961-1972 tehti ulatuslikke ehitustöid Tallinn-Pärnu mnt 12,4-64 km lõigul, so Märjamaani.
1966-1972 suur töö tehti Haapsalu mnt Ääsmäe-Risti lõigul.
1972-1975 jätkusid Narva mnt ehitustööd 12,1-32,3 km vahelisel lõigul. Tegemist oli uue muldkeha rajamisega. Tööde käigus asendati saksa sõjavangide poolt 1940. aastate lõpus paigaldatud tsementbetoonkate asfaldiga.
1972-1976 Tallinna ringtee väljaehitamine (38,4 km), mis on 1970. aastate alguse olulisim tee-ehitusobjekt. Lisaks Tallinna liikluskoormuse vähendamisele sai Tallinna ringtee väljaehitamisega alguse plaanipärane Eesti linnade ümbersõiduteede rajamine.
1974-1976 rekonstrueeriti Tallinn-Tartu mnt 5,3-25 km vahelisel lõigul.
1974-1980 suuremahulised ehitus- ja rekonstrueerimistööd Pirita-Merivälja-Ranna teel, Pirita ringrajal ning Laagna teel.
1976-1981 ehitustööd Tallinn-Narva mnt 36,5-60,2 km vahelisel lõigul.
1972. aastaks paigaldati Lagedi asfaltbetoonitehase segistitele D-597 tolmupüüdmisseaded. Hiljem tehtud kontrollmõõtmised näitasid, et poorsete asfaltsegude (mustkillustik, binder) tootmisel oli uute seadmete abil võimalik vähendada õhu saastatust sanitaarnormidega lubatud kontsentratsioonini.
Alates 1977. aastast kasutati asfaltbetooni tootmisel ja laotamisel ning äärekivide valamisel liugvormiga automatiseeritud juhtimissüsteeme.
TEV-2 juhtaja, TREV-2 juhataja 1973–1980
